Katariina Käik
Kõikse kudumine innustab käsitööle, pean ütlema. Hetkel vaimustab mind suvise kampsunikudumisklubi idee, see on tõesti hea. Kudumine ja sotsiaalne olemine käivad veidral kombel eriti hästi käsikäes - ühest küljest ei lähe liiga palju ajutegevust silmustesse ja nende vaheldumisse (see hoiab ära kruvide logisema hakkamise), teisest küljest aga on jutt hoopis mõttekam ja tasakakaalukam. Hea sümbioos.
Täna võimendus käsitöövaimustus veelgi, sest käisime Katariina käigu töökodasid vaatamas. Mõtlesin, et küll on mõnus istuda oma poekeses, nokitseda mingi Uue Asja kallal, olla oma ala spetsialist. Seal oli üldse palju sellest tundest või kõlast-maitsest-toonist-mõttekogumist-sümbolist-klaaspärlist, mis mind viimasel ajal eriti paelunud on, kui mõtlen tulevikule ja tööle. Seal oli näiteks üks kübaratöökoda, mis jäi kuidagi eriti silma, sest ta oli midagi ainulaadset ja ebastandardset, ta taaselustas vahepeal kadunud traditsiooni (kahekümnendate kübarad!), ta oli leidlik ja omanäoline, veel üks avastamisel Ameerika.
Jah, praegu ma isegi ei oska öelda, kelleks ma siis lõpuks õppima lähen. Palju kindlamalt tean, et tahaks õppida looma täitsa uusi asju, 'uusi lahendusi' nagu ütleks paradoksaalselt selle kõigega vastuolus olev kõnepruuk või keskkond või misiganes. Leiutada, jah, tahaks! Näen nüüd karjääriloomist täitsa uues valguses, nüüd see mõte töötab, sest enne ta oli ju lihtsalt ühes rajas edasi jooksmine. Kui tore, et selles on nii palju mängulist - see meeldib mulle ka.
Nüüd kus ma selliseid nähtusi otsin, näen neid aina rohkem ja rohkem. Innocent, The Forest, Raeapteek, see, mida Margo teeb, meie uued valikained (meie kool üldse!), üks kohvik Berliinis, Prantsusmaal indigosinise tegemine. Neid oli veel. Ahjaa, roheline sisekujundaja kah, ja rahvatekstiili eriala ja see, mida Kätlin võib-olla hakkab tegema.
Rääkidest Medici efektist, on minu arvates ikka ilmatu tore, kui minnakse õppima ühte ala, aga töötatakse hoopis teisel. Risteed, jajah.
Hetkel on aga põhiline mitte lasta sel kõigel ära hõljuda ja pleekida. Ja kui aus olla, siis ka lõpuks hakata ajalooks õppima.
